Rahvalaulu avastamine

Leonid Arbusow väidab oma põhjalikus käsitluses „Herder und die Begründung der Volksliedforschung im deutschbaltischen Osten, et just läti rahvalaulu kogemine aastatel 1765-1766 Kuramaal kujundas otsustaval määral Herderi vaateid luulele. (Arbusow1953: 130, 140, vt ka Bula 2008: 7; Wienker-Piepho 2008.) Liivimaal avanes tal võimalus „vana, metsiku laulu, rütmi ja tantsu elavaid riismeid“ oma kõrvaga kuulda ja silmaga näha. Läti keelt oskamata ei saanud ta aru nende laulude sisust, kuid võib-olla just seetõttu pani tähele „keele meelelist rütmi“, meloodiat, esitusviisi (kehalist liikumist, tantsulisust), spontaansust, improvisatsioonilisust, millega neid loodi ja mis iseloomustab ainult suulist esitusolukorda. Suuliselt päranduv rahvalaul on kirjakultuuri puudumisel rahva mõtlemise ja tundmise, poeetilise eneseväljenduse ainus meedium

Liina Lukas